Eile saime natukene kauem magada ja läksime poole 10 aegu linna peale, siis tulime korra tagasi ja seadsime sammud mägedesse. Pilet kondlitega sõitmiseks maksis 18 eurot. Kondleid oli kokku 4 + üks lahtine istmetega tõstuk. Üles jõudes alustasime kohe jalutamist kõrgustesse.
Plaanis ei olnud teha pikka matka, seega esialgu jalutasime ühe väikese tiigikese juurde, mis kahe mäe vahel oli. Siis nägime, et mäe tipus on üks vallutusrist ja mina, isa ning Madis arvasime, et oleme piisavalt tegijad, et suudame sinna tippu ronida. Ja nii me tegimegi. Teised naised jäid kolmekesi alla, meie läksime üles.
Mäe kalde nurk oli nii umbes 80 kraadi, nii et andis ikka üles ronida. Asja tegi keerulisemaks see, et seal oli üks pisike kitsas rada ja seal raja peal olid lahtised kivid. Seega kui oleks ühe vale liigutuse teinud, oleks kõige täiega sealt alla varisenud.
Ronisime mäe tippu umbes 40 minutit ja iga 20 sammu tagant tegime puhkepause. Õhk oli hõre ja palju raskem oli seal hingata. Aga tippu jõudes oli väga võimas tunne. Mägedele avanes meeletult ilus vaade ja olime pilvede kõrgusel. Tipust nägime, et teisele poole viis veel üks rada ja arvasime, et mööda seda oleks lihtsam alla minna, kuid sealt oli veel jubedam kõndida. Rada oli umbes 30cm laiune ja all oli meeletu järsak.
Jõudsime umbes poole raja peale, kui avastasime, et rada läheb edasi mööda mäeharja ja teisele poole mäge välja. Seega me oleksime sealt palju kauem ja palju ohtlikumalt kõndinud. Pöörasime otsa ringi ja läksime tagasi eelmise mäe tippu ja alustasime mäest alla ronimist. Alla oli küll pisut kergem tulla, kuid põlved võttis rohkem värisema.
Kuna mul oli hommikul kurk punane ja ilmselt ka palavik, hakkas alla tulles meeletult halb, nii et ei mäletagi, kuidas ma hotelli jõudsin. Võtsin rohu sisse ja siis hakkas parem, palavikku enam ei tõusnud. Sel ajal kui teised olid linnas, vaatasin mina kodus filmi, sest netti endiselt polnud.
Õhtu veetsime rahulikult, ajasime juttu, sõime ja jõime ning läksime magama.
Hommikul oli äratus jälle vara. Alustasime sõitu umbes 8 ajal ja ees ootas pikk tee läbi Austria Saksamaale. Põhja Itaalias sõitsime mööda serpentiini mäe tippu ja sealt alla ka.
Meie Saksamaa majutus on väga mugav ja hubane ja väga saksapärane. Majutus asub Ida-Saksamaal, Tsehhi piiri ääres. Vaikne maakoht aga ikka väga ilus ümbrus.
Praegu jälle istume ja varsti lähme magama, kuna homme ootab taas pikk sõit ees.
